Belgorod (vene keeles Белгород, 'valge linn') on linn Venemaal, Belgorodi oblasti keskus. Asub Ukraina piiri lähedal, 50 km Harkivist põhjas, Donetsi jõe kaldal.
Belgorod on 1954. aastast oblasti haldus-, tööstus- ja kultuurikeskus. Linnas paiknevad ehitustööstuse, energeetika-, metallitöötlemise ja raadioelektroonika ettevõtted. Linna suuremad haridusasutused on Belgorodi Riiklik Ülikool ja Belgorodi Tehnikaülikool.
Belgorod oli esimene linn Venemaal, mis sai 2007. aastal Venemaa Riigiduuma seaduse alusel Sõjalise kuulsuse linna aunimetuse.
Ajaloost
Varasem aeg
- 8. sajandil asutasid piirkonnas asula (nimetatud Severskiks) idaslaavlaste hõimud, kuid see hävitati arvatavalt petšeneegide poolt 10. sajandil.
- Asulat on mainitud 1237. aastal, mil selle laastas Batu-khaan, kuid on ebaselge, kas see asus praeguse linna kohal. Asula taasasutati 1596. aastal, kui Vene tsaar andis korralduse kindluse rajamiseks lõunapiiride kaitseks krimmitatarlaste vastu. Ehitustöid juhtisid vürst Mihhail Nozdrovatõi ja vürst Andrei Volkonski.
- 1612. aastal vallutasid kindluse leedulased ning põletasid selle maha. Järgmisel aastal ehitasid venelased uue kindluse veidi teise kohta Donetsi jõe vasakkaldal.
- 17. sajandil kannatas Belgorod krimmitatarlaste rünnakute tõttu. Venemaa ehitas selle vastu 17. sajandi teises pooles kaheteistkümne kindlusega kaitserajatiste vööndi, mida nimetati Belgorodi liiniks.
- 1708. aastal sai linnast Belgorodi kubermangu keskus. Hiljem muutus ta Kurski kubermangu maakonnalinnaks.
- Pärast edukaid sõjakäike nihkus Venemaa piir kaugemale lõuna poole ning 1785. aastal arvati Belgorod Katariina II dekreediga kindluste hulgast välja. Pärast seda suurenes linnas põllumajandus-, tööstus- ja kaubandustegevus.
20. sajand
- 1917. aasta oktoobris kehtestati Belgorodis Nõukogude võim.
- 1918. aasta veebruaris sai aga linn osaks Ukraina Rahvavabariigist, mida juhtis hetman Pavlo Skoropadski.
- 1918. aasta lõpul saavutas Punaarmee taas kontrolli linna üle. Detsembrist 1918 asus Belgorodis Ukraina Ajutine Tööliste ja Talurahva Valitsus, mida juhtis bolševik Georgi Pjatakov.
- Alates juunist 1919 jäi Belgorod poole aasta jooksul Venemaa kodusõjas osalenud "valgete" (Белое движение) vägede kontrolli alla ning oli lühikest aega eksisteerinud Lõuna-Venemaa riigi, mida juhtis kindral Anton Denikin, osaks.
- Detsembris 1922 võeti Belgorod Venemaa Sotsialistliku Föderatiivne Nõukogude Vabariigi koosseisu.
- Teise maailmasõja ajal oli Belgorod aastatel 1941–1943 kahel korral Saksa vägede poolt okupeeritud. Lahingute käigus hävisid peaaegu kõik linna ajaloolised hooned.
- Kurski lahing, mis toimus 12. juulil 1943 Belgorodi lähedal asuvas Prohhorovka külas, oli üks ajaloo suuremaid tankilahinguid (Prohhorovka lahing).
- 1950. aastatel hävisid kriiditootmise laiendamise käigus Belgorodi ajaloolise kindluse jäänused ja 1953. aastal varises raudtee ehitamise käigus kokku iidne kreml.
Venemaa sissetung Ukrainasse
- Pärast Venemaa sissetungi algust Ukrainasse 2022. aastal tuli teateid Belgorodis toimunud mitmest rünnakust ja intsidendist, kuna oli Belgorod Venemaa armee jaoks oluline logistikakeskus. 1. aprillil 2022 sooritasid kaks Ukraina Mi-24 kopterit öise rünnaku ja süütasid madallennul Belgorodis asuva kütusehoidla.
- 20. aprillil 2023 viskas Vene hävitaja Su-34 kogemata linnale kaks pommi, millest üks lõhkes ja jättis 20-meetrise läbimõõduga kraatri ning vigastas kahte inimest. 22. aprillil evakueeriti pärast lõhkemata teise pommi leidmist oma kodudest üle 3000 inimese.
- 30. detsembril tappis Ukraina relvajõudude õhurünnak linnas väidetavalt 25 inimest ja haavas üle 100. Vene esindus pöördus ÜRO Julgeolekunõukogu poole palvega reageerida kohe tsiviilelanikkonna pommitamisele Ukraina relvajõudude poolt.
- 2024. aasta märtsis alustasid võimud pommitamiste ja droonide rünnakute tõttu 5000 lapse evakueerimist linnast ja ümbritsevast piirkonnast.
- 6. mail sai Ukraina mehitamata luurelennuki rünnaku tagajärjel surma vähemalt kuus inimest.
- 12. mail sai väidetavalt 16 inimest surma, kui osa ühest korterelamust kokku varises. Venemaa Kaitseministeerium väitis, et tegemist oli alla tulistatud Ukraina raketi rusudega, kuid analüütikute arvates oli tegemist maja tabanud Venemaa õhutõrjesüsteemi S-300 raketiga.
- 28. septembril 2025. aastal tabas Ukraina pool HIMARS-tüüpi rakettidega Belgorodi soojuselektrijaama ning alajaama, põhjustades Belgorodi linnas ja seda ümbritsevates piirkondades ulatusliku elektrikatkestuse.
Rahvastik
Rahvaarv rahvaloenduste andmetel (tuhat inimest)
| Aasta | Rahvaarv |
|---|---|
| 1959 | 72,3 |
| 1970 | 151,3 |
| 1979 | 239,8 |
| 1989 | 300,4 |
| 2002 | 337,0 |
| 2010 | 356,4 |
| 2021 | 339,9 |
| 2023 | 333,9 |
Enamus Belgorodi elanikest on venelased (94,1%), arvult teisel kohal on ukrainlased (3,4%). Lisaks on linnas väikesed vähemusgrupid: armeenlased (0,5%), valgevenelased (0,3%) ja tatarlased (0,2%).
Loodus
Belgorod asub mustmullavööndis. Linna piires paiknevad okas- ja lehtpuumetsad kogupindalaga 1495 hektarit.
Kliima
Belgorodis on mandriline paraskliima jaheda või külma talve ja palava suvega. Jaanuari keskmine õhutemperatuur on –6,3 °C ja juuli keskmine õhutemperatuur on 21,8 °C. Aasta keskmine õhutemperatuur on 7,7 °C.
Mineraalid
Praegu on Belgorodi linna territooriumil teada kriidiajastust pärit kaks kriidiladestut: Zelionaia Poljana (Зелёная Поляна) ja Streletskoje (Стрелецкое). Streletskoje kriidimaardla asub Belgorodi linna lääneosas. Ladestute kasuliku kihi paksus jääb vahemikku 17,6–26,0 m.
