See artikkel räägib anatoomia ja zooloogia mõistest; taimede karvade kohta vaata artiklit Karvad (botaanika)
Karvastik ehk karvkate ehk karvastu on loomade, peamiselt imetajate kogu keha katvad marrasknaha sarvmoodustised.
Karvastiku areng, anatoomia, veresooned, närvid, morfoloogia, töönduslik tarve ja veekindlus ning patoloogia võivad suuresti erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.
Marrasknahka kattev karvade kiht vahetub perioodiliselt (karvavahetus).
Loomade karvastik koosneb pealiskarvastikust ja aluskarvastikust. Pealiskarvastiku hulka loetakse katte-, harjas- ja jõhvkarvad.
Inimestel
Karusnahk
Rikkaliku karvastikuga nahka, kus on rohkem kui 400 karva cm2 kohta, nimetatakse karusnahaks.
Loomi, kelle nahku hinnatakse nende karvastiku värvuse või muude omaduste tõttu, nimetatakse karusloomadeks. Karusloomi küttisid juba neandertallased. Mitmeid karusloomi kasvatatakse ja aretatakse ka koduloomadena kasvandustes.
Geomeetrilise keerukuse ja varjude tõttu on karvastik tekitanud kujutamisraskusi kolmemõõtmelise arvutigraafika loojatele.
Välislingid
- Eesti nõukogude entsüklopeedia. 3. köide: HERN-KIRU. Tallinn: Valgus, 1971, lk 444, Karvad
- Piret Pappel, Millal kadus inimese eellaste karvkate?, 15. detsember 2011
- Juuksed, Karvad
