See artikkel räägib kehaosast; elundi osa kohta vaata artiklit Pea (elundi osa); botaanika mõiste kohta vaata artiklist tähk; perekonnanime kohta vaata Pea (perekonnanimi).
Pea ehk pää on loomadel kehaosa, mis asub keha eesotsas (või ülaotsas).
Peas on tavaliselt suu ja silmad. Peas võivad olla näiteks nina, kõrvad ja peaaju. Lülijalgsetel on muu hulgas tundlad.
Pead võib muust kehast eraldada kael.
Selgroogsetel kaitseb peaaju kolju.
Pea evolutsioon
Fülogeneetilist protsessi, mille käigus looma eesotsa moodustub kindel piirkond, kuhu kogunevad meeleelundid, suuava ja kesknärvisüsteem, nimetatakse tsefalisatsiooniks. Sessiilsetel või radiaalsümmeetrilistel loomadel, nagu käsnadel ja paljudel ainuõõssetel või okasnahksetel sageli puudub määratletud eesots ja seega neil pole ka pead. Koos eelistatud kulgemissuuna ja aktiivse toitumise väljakujunemisega tekkis siis kehaots, mis puutub uute keskkonnaärritajate esimesena kokku, nii et mitmesuguste meeleelundite kogunemine sellesse otsa tõi kaasa evolutsioonilise eelise. Pea selles mõttes on olemas mõnedel ainuõõssetel (nagu hüdradel) ja enamikul kahekülgsetel. Selgelt eristuv pea esineb eelkõige limustel, lülijalgsetel ja selgroogsetel. Lisaks meeleelundite koondumisele on peapiirkonda koondunud sageli ka ümbrusega manipuleerimise võimalused, nagu riistad toidu vastuvõtmiseks ja peenendamiseks.
