See artikkel räägib liigist; perekonna kohta vaata artiklit Metsvits (perekond).
Harilik metsvits (Lysimachia vulgaris) on nurmenukuliste (süsteem APG II järgi mürsiineliste) sugukonda metsvitsa perekonda kuuluv mitmeaastane taim.
Kirjeldus
Maapealse varre kõrgus on 25–100, harva 120 cm. Metsvitsa lehed on süstjad ja paiknevad varrel kas paarikaupa vastakult või männastena. Varre allosas on lehtede asemel pruunikad soomused.
Kollased õied moodustavad püstise varre tipuosas liitõisiku. Õis on 20–23 mm läbimõõdus, radiaalsümmeetriline. Õievalem on K5C5A5G1. Emakas asub õiepõhjast kõrgemal. Õied on homogaamsed, mis tähendab, et tolmukad ja emakas saavad ühel ajal suguküpseks. Õitseaeg kestab juunist augustini.
Viljaks on viieosaline kupar. Seemned selles on umbes 1 mm pikkused.
Seemned võivad levida mitmel viisil. Loomad võivad neid koguda ning peita urgudesse, kus seemned idaneda ja kasvama minna võivad. Tuul võib seemneid laiali puhuda. Kui seeme vette kukub, võib ta nädal aega vees ujuda ja ikkagi idanemisvõime säilitada.
Metsvits on hemikrüptofüüt ehk teisisõnu elab ta ebasoodsa aastaaja üle vahetult maapinna lähedal asuvate pungade najal, aga taime maapealne osa närbub ja kasvab hiljem uuesti.
Kasvukoht ja levila
Kasvukohana eelistab metsvits (liig)niiskeid muldasid. Näiteks leidub teda lodudes, soode ligidal ja veekogude kaldail.
Levila ulatub Euroopa metsavööndis Vahemere maadest kuni Põhja-Aasiani. Eestis on metsvits sage.
Kasutamine
Rahvameditsiinis on metsvitsa kasutatud skorbuudi, kõhulahtisuse, palaviku ja haavandite raviks. Toimeained on askorbiinhape ja saponiinid.
