Fritz Haber oli saksa keemik, kes sai 1918. aastal Haberi-Boschi protsessi väljatöötamise eest Nobeli keemiaauhinna.
Haberi-Boschi protsessi kasutatakse tööstuslikult gaasilisest lämmastikust ja vesinikgaasist ammoniaagi sünteesiks. See protsess on väga oluline, kuna võimaldab tööstuslikku väetiste ja lõhkeainete tootmist. Protsessi abil loodud lämmastikväetiste abil toodetakse toiduaineid, millest toitub tänapäeval pool maailma elanikkonnast.
Haber töötas koos Max Borniga välja ka Borni-Haberi tsükli, mis võimaldab hinnata ioonse tahkise võre energiat.
Haberit peetakse ka keemiasõja ehk keemiarelvade kasutamise teerajajaks. Haber töötas kloori ja teiste mürgiste gaaside relvadena kasutamise kallal Esimese maailmasõja ajal ning eriti teises Ieperi lahingus.
