factograf
ET

Ahhaat

Ahhaat
All data from the card 21
Keemiline valem
SiO2
Mineraaliklass
karkass-silikaadid
Molekulmass
60,08
Värvus
hall, sinine, valge, roosa, roheline, pruun, kollane, oranž, hallikasmust
Tihedus
2,57...2,64 g/cm³
Kõvadus
6,5...7
Lõhenevus
puudub
Süngoonia
trigonaalne
Punktigrupp
trigonaalne trapetsoeedriline
Kriips
valge
Kaksistumine
esineb
Murdepind
karpjas
Läige
klaasi, rasva
Optiline telg
üheteljeline
Optiline märk
positiivne
Kaksik­murdumine
0,005...0,009
Reljeef
madal
Pleokroism
puudub
Interferents­värvused
esimest järku valge ja hall
nω
1,53...1,544
nε
1,53...1,553
Ahhaatbretša. Schwarzwald, Saksamaa. Pildil kujutatu laius on 12 cm.
Ahhaatbretša. Schwarzwald, Saksamaa. Pildil kujutatu laius on 12 cm.
Poleeritud ahhaadilõik
Poleeritud ahhaadilõik
Austraaliast pärineva sammalahhaadi ümarlihv
Austraaliast pärineva sammalahhaadi ümarlihv
3 images

Ahhaat on vöödiline krüptokristalse kvartsi erim.

Krüptokristalset, kuid ilma vöötideta kvartsi erimit tuntakse kaltsedonina. Ahhaate, milles vöödid paiknevad üksteise suhtes paralleelselt, nimetatakse oonüksiks.

Ahhaat moodustub tavaliselt vulkaanilistes kivimites olevatesse tühemikesse, mida nimetatakse vesiikuliteks. Kivimites liikuvast hüdrotermaalsest veest sadestub välja ränidioksiid, mis moodustab vesiikulite seintele mikrodruuse (miarooliline tekstuur). Kui sadestuvate mineraalide koostis pisut muutub, siis muutub ka uue kihi värvus, mis annabki ahhaadile vöödilise välimuse. Kui tühemikud pole lõpuni ahhaadiga täitunud, siis võib selle sisemuses olla silmaga nähtavatest kristallidest kvartsidruus.

Ahhaat on poolvääriskivi.

Read next

In 85 languages

Text from Wikipedia, CC BY-SA 4.0 · Source article