Udine on linn Itaalias Friuli-Venezia Giulia maakonnas, endise Udine provintsi halduskeskus. Udine asub Friuli ja kogu Itaalia kirdepiiril, keset Alpide-eelset tasandikku.
Varem oli Udinel oma asukoha tõttu strateegiline tähtsus, sest sealt kontrolliti põhja pool paiknevate Sainfritzi ja Pontebba kuru kaudu Itaaliat ja muud Euroopat ühendavat liiklust.
Tänapäeval on Udine peatuspunktiks paljudele Alpidesse suunduvatele suusatajatele ja matkajatele.
Ajalugu
Arheoloogilised leiud lubavad Udine asustust dateerida II aastatuhandesse eKr. Kirjalikes allikates on linna esimest korda mainitud 983. aastal, mil keiser Otto II määras Udine kindluse koos paari teise valdusega Aquileia perekonna omandisse.
1420 läks linn koos ülejäänud Friuli aladega Veneetsia vabariigi valitsemise alla. Sellest ajast kattub ajalugu põhiosas Veneetsia omaga. Veneetsia perioodil on ehitatud põhiosa linna paleedest. Rikkad perekonnad meelitasid sinna oma aja parimaid kunstnikke, näiteks Andrea Palladio 16. sajandil ja Giovanni Battista Tiepolo 18. sajandil.
1472–1499 ründasid Udine linna ja selle ümbruskonda korduvalt türklased.
Aasta 1511 oli Udine jaoks kohutav aasta (annus horribilis), kui toimus verine talurahvaülestõus, millele järgnesid maavärin ja katkupuhang.
Pärast Veneetsia vabariigi lõppu 1797. aasta Campoformio lepingu tulemusel läks Udine koos teiste Friuli aladega Austria valdusse, kuhu jäi kuni 2. oktoobrini 1866, mil sealsed alad läksid Itaalia kuningriigi koosseisu.
Vaatamisväärsused
Udine ajalooline kesklinn on koondunud Piazza della Libertá ümber.
- Udine toomkirik (Duomo) romaani ja gooti stiilis. Näha võib Tiepolo maale ja freskosid. Kiriku juurde kuulub kaheksakandiline kellatorn.
- Oratorio della Purità kirik
- San Francesco kirik romaani stiilis
- Palazzo del Commune Veneetsia gooti stiilis, ehitatud 1448–1456
- Palazzo Arcivescovile; peapiiskopi palee
