Tapa

Tapa nime päritolu on selgusetu. Võimalusi on mitu:

• eestlastel ja liivlastel kasutusel olnud isikunimest Tabbe, Tappe,
• nime Stefanos mugandustest Taban, Teppo vms,
• sõnast tapp (omastavas käändes tapu), mis tähendab humalat või muud vääntaime, näiteks kassitappu.

Soome murdesõna tappo tähendab taraga ümbritsetud haritavat maad ning karjala tapos tähendab elukohta. Tapa nime seostamine tapmise, tapluste ja lahingutega on rahvaetümoloogia, millel puudub nii ajalooline kui ka keeleteaduslik alus.

Tapa küla on esmamainitud kirjasõnas 14. sajandil kujul Tappus. Küla asemele rajati 1620. aastatel Tapa mõis, mida 1620. aastal mainiti kujul Tappas. Mõis kuulus Ambla kihelkonda. Nähtavasti seejärel hakati Tapa külaks nimetama seni Aoverena tuntud küla, mis 1564. aastal kandis nime Eigower. 1711. aastal kasutati kirjapilti Tappalt.

1870. aastal rajati Tapa mõisa maale Tapa raudteejaam Peterburi–Tallinna–Paldiski raudteeliinil. Raudtee juurde hakkas kujunema alevik. 1876. aastal avati liiklus Tapa–Tartu raudteeliinil ja Tapa muutus sellega raudteesõlmeks.

Linna lõunaosas praeguse Tapa lennuvälja kohal asus varem Seeneküla, mis oli Tapa mõisa saunaküla.

Mõisa maadele rajati 1920. aastatel Tapa asundus, mis liideti 1950. aastatel Tapa linnaga.

Tapa alevik kuulus Lehtse valla ja Ambla kirikuvõimu alla. 11. septembril 1917 eraldati Tapa alevik Lehtse vallast ja tunnistati iseseisvaks üksuseks. Samal aastal sai Tapa aleviks ja 7. jaanuaril 1918 valiti esimene Tapa alevivanem. Alevivanemad olid Villem Gabriel (1918–1919), Bernhard Rooba (1919–1921), Ludwig Ebruk (1921), Heinrich Ruus (1921–1923), Johannes Kask (1923) ja jälle Villem Gabriel (1923–1924 ja 1924–1927). Elanike soovil muudeti Tapa alev 30. juunil 1926. aastal Vabariigi Valitsuse otsusega Tapa linnaks.

Tapa linnavalitsus asus aadressil Nigoli puiestee 3 (praegu 1. Mai puiestee).

1927. aastal taotles Tapa linnavalitsus linna lahutamist Järvamaast ja liitmist Virumaaga, kuid seda taotlust ei rahuldatud. 1928. aastal ehitati Tapale eksporttapamaja, mis tegutses vaid lühikest aega.

10. oktoobril 1940 muudeti Tapa tänavate ja platside nimesid. Otsuse võttis 5. oktoobril vastu Tapa linnavanem (täites linnavolikogu ülesandeid) ja 10. oktoobril sai see Järva maavanema kinnituse. Ambla maantee, Kesk ja Kooli tänavaga piiratud ala nimetati Punaseks väljakuks, Esplanaadi tänav 21. Juuni puiesteeks, Kivilo tänav Viktor Kingissepa tänavaks, Anton Irve tänav Lennuki tänavaks, Jaan Poska tänav Pioneeri tänavaks, Kiriku tänav Olifer Krusbachi tänavaks, Jüri Vilmsi plats Kaevu muruks, Pikk tänav August Lillaka tänavaks ja Lai tänav Richard Käärti tänavaks.

25. veebruaril 1949 moodustati senise Viru maakonna idapoolsetest valdadest Jõhvi maakond ja läänepoolsetest osadest Viru maakond. Uue Viru maakonnaga liideti alasid Harju maakonnast (Kolga ja Kõnnu vald ning Loksa töölisalev) ja Järva maakonnast (Tapa linn ning Lehtse valla Saksi ja Tapa külanõukogu).

Aastail 1950–1962 oli Tapa linn Tapa rajooni keskus. Sel ajal liideti Tapa linnaga osalt Rauakõrve küla ja osa maid läks Nõukogude armee kätte. Tapa rajooni ajaleht kandis nime Edasi Kommunismile. 1962. aastal arvati Tapa linn Paide rajooni ning 1964. aastal Rakvere rajooni koosseisu.

25. märtsist kuni 20. juulini 1990 kandis Vene Õigeusu Kiriku Tallinna piiskopkonna vikaarpiiskop Viktor Tapa piiskopi tiitlit.

Omavalitsuslik staatus

Tapa linn sai omavalitsusliku staatuse 1991. aastal ning kaotas selle 2005. aastal, kui Tapa linn liitus Lehtse ja Saksi vallaga ning moodustati Tapa vald. Alates 2005. aastast on Tapa olnud vallasisene linn.

Haldusmuudatused

• kuni 1950 Järva maakonna koosseisus
• 1950–1962 Tapa rajooni koosseisus
• 1962–1964 Paide rajooni koosseisus
• 1964–1990 Rakvere rajooni koosseisus
• alates 1990 Lääne-Viru maakonna koosseisus

Raudteesõlmpunkt

1860. aastatel hakati Venemaa keisririigis hoogsalt raudteid ehitama. Esimene Eesti alale ehitatud raudtee oli Balti Raudtee Seltsi (1907. aastast Balti raudtee) Tallinna–Peterburi raudtee, mille ehitamist alustati 1869. aastal ja mis sai valmis aasta hiljem. 1875. aastal hakati ehitama Tapa–Tartu raudtee haruteed ja juba järgmisel aastal oli seegi valmis.

1876. aastal ehitati põlisesse kuusemetsa esimene maja – Tapa raudteejaama hoone. Sellest sai alguse ka Tapa kui jõudsasti kasvav raudteelaste asula. Kuusemetsast raadatud platsile kerkisid raudteelaste elamud, ehitati hobupostijaam, apteek, kauplused, kõrts, koolid, võõrastemajad, rajati väiketööstused. Sajandivahetusel oli Tapa alevikus pisut alla tuhande elaniku. 19. sajandi lõpus oli Tapa Waldorfi võõrastemaja Peterburi keskklassi seas hinnatud terviseparanduse paik, seda just tänu kosutavale metsaõhule.

1910. aasta paiku lammutati osa puidust jaamahoonest ja asemele ehitati telliskivihoone, kuhu tehti einelaud ja ooteruumid. Jaamahoonet rekonstrueeriti alles 1980. aastatel seoses Tallinnas avatud Muuga sadama käikulaskmisega.

1916. aastal ehitati auruvedurite remondiks paekivist depoohoone. 1960. aastatel seda rekonstrueeriti, 1988. aastal anti käiku uus depookorpus. Aastate jooksul kujunes Tapa vagunite remonditsehh Eesti suurimaks kaubavagunite remondiettevõtteks.

Praegu kuulub Tapa depoo Operail OÜ-le.

Militaarminevik

Eesti sõjavägi (1918–1940)

Pärast Vabadussõda paigutati sõjas võidukalt tegutsenud soomusrong Kapten Irv ja soomusrong nr 3 Tapa mõisa ning 1. augustil 1923 formeeriti nendest 1. soomusrongirügement. 30. novembril 1934 liideti Tapal asuv 1. rügement ja Valgas paiknev 2. rügement üheks soomusrongirügemendiks, mille asukohaks jäi Tapa. Rügement paiknes Tapal kuni oma tegevuse lõpetamiseni jaanuaris 1941, kui Nõukogude okupatsioonivõimud Eesti sõjaväe likvideerisid.

Okupatsiooniväed (1940–1991)

Tapa lennuvälja ehitamist alustas Punaarmee 1939. aasta sügisel nn baaside lepingu alusel. Aastate jooksul suurenes Nõukogude armee kasutatava Tapa lennuvälja territoorium üheksa ruutkilomeetrini. Lennuväli tekitas Tapal ulatusliku keskkonnareostuse: põhja- ja pinnavette imbus petrooleumi ja teisi naftasaadusi.

Nõukogude okupatsiooni ajal asus endise soomusrongirügemendi territooriumil, kuhu aastate jooksul ehitati juurde mitmesuguseid hooneid ja rajatisi, insener-tehniline õppeväeosa (1,4 km²). Tapal asusid järgmised Nõukogude armee okupatsiooniväeosad (väeosade arv ja nimed muutusid aegade jooksul):

• õhukaitseväed: 656. õhukaitse hävituslennukite polk, 1196. üksik side- ja raadiotehnilise teenindamise pataljon, 384. üksik kopterieskadrill, 188. õhutõrjeraketipolk, 207. õhutõrjeraketibrigaad, 1. õhutõrjeraketidivisjon
  • raadiotehnikaväed: 2311. (41.) raadiotehniline pataljon
  • tagalaväed, diviisi lahingjuhtimine jm: 91. üksik lennuvälja tehnilise tagamise pataljon, 304. hävituslennukite suunamispunkt, 1507. õppe- ja treeningupunkt
• maaväed:
  • 242. Pavlovi sõjaväemetskond, 3001. metsavarumisjaoskond, Tapa linna raudteepiirkonna ja -jaama sõjaväekomandantuur, 106. õppe-inseneribrigaad
• õhujõud: 961. liikuv lennukite remonditöökoda
• raudteeväed: üksiku raudtee-sidepataljoni osad, üksiku raudtee-autotranspordipataljoni osad

Eesti kaitsevägi (alates 1991)

Pärast okupatsioonivägede lahkumist 1994. aastal loodi Tapal Eesti kaitseväe suurtükipataljon, pioneeripataljon ja õhutõrjepataljon. Need väeosad liideti 2004. aastal kokku Tapa väljaõppekeskuseks, mis omakorda reorganiseeriti 2008. aastal Kirde kaitseringkonna keskuseks (tegutses 2014. aastani). Alates 2014. aastast asub Tapal 1. jalaväebrigaadi staap.

Linnavolikogu esimehed (1930–2005)

• 1930–1934 August Pallon
• 1934–1940 Helmi Kaber
• 1993–1996 Rain Sepping
• 1996–1999 Algur Kaerma
• 1999–2001 Ilmar Müür
• 2001–2005 Algur Kaerma

Linnapead (1927–2005)

• 1927–1929 Ernst Grimm (Krimm)
• 1929–1930 Johannes Ruuse (linnapea kt)
• 1930–1935 Tõnis Rähn
• 1935–1940 Jaan Maidre (nimi 1936. aastani Felix-Eduard Märtin/Martin), Tapa linnapea ja linnavanem
• 1941–1942 Arno Niitme
• 1991–1996 Raivo Raid
• 1996–1997 Garri Raagmaa
• 1997–2001 Voldemar Nellis
• 2001–2005 Kuno Rooba

Tapa on raudteesõlmpunkt, kus saavad kokku Tallinna–Tapa raudtee, Tapa–Narva raudtee ja Tapa–Tartu raudtee. Tapa linna läbib ka riigi põhimaantee number 5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru ning Tapalt saab alguse riigi tugimaantee number 24 Tapa–Loobu.

Tapal peatuvad kõik linna läbivad Elroni idasuuna riigisisesed (Tallinna–Tartu, Tallinna–Narva, Tallinna–Rakvere, Tartu–Tallinna, Narva–Tallinna, Rakvere–Tallinna) reisirongid ja Venemaa Raudteede (RŽD) rahvusvaheline (Tallinna–Peterburi–Moskva, Moskva–Peterburi–Tallinna) reisirong.

• Edasi Kommunismile
• Tapa elektrijaam
• Tapa linnakalmistu
• Tapa lipp
• Tapa vapp
• Tapa muuseum