See artikkel räägib Saaremaa põliselanikest; saarlaste all võidakse mõista ka Saaremaa mis tahes elanikke või mis tahes saare elanikke. Ajalehe kohta vaata artiklit Saarlane.
Saarlased on Läänemere saare Saaremaa (Eesti) põlisasukad.
Nad olid juba muinasajal tuntud uljaste meremeestena.
13. sajandi lõpus kirjutatud Liivimaa vanem riimkroonikas iseloomustatakse Liivimaa ristisõja eelseid saarlasi järgmiselt: "Saarlased on õelad paganad, nad on kuralaste naabrid. Nende maa on ümbritsetud merega, mitte kunagi ei karda nad suurt sõjaväge; suvel, see on meile teada, laastavad nad ümbritsevaid maid, kuhu nad merd mööda tulla saavad. Nad on palju sõjasaaki võtnud kristlastelt ja paganatelt. Nende suurim jõud on laevad."
Saaremaal räägivad vanemad inimesed eesti keele saarte murret, nooremate hulgas on levinud saare aktsent. Saaremaal kõneldakse saarte murde Anseküla, Jämaja, Kihelkonna, Kaarma, Karja, Püha, Valjala, Jaani ja Pöide murrakut. Seda murrakute rühma nimetatakse rahvakeeles saare keeleks.
Vaata ka
Kirjandus
- Edgar V. Saks. Saarlaste kaebekiri paavstile. Võitleja nr 12, detsember 1967. Lk 7
