Roheneemesaared

Riigi nimi on tuletatud Aafrika mandri läänepoolseimast punktist, Senegalis asuvast Roheneemest ehk Cabo Verdest. Portugali keeles tähendab Cabo Verde „rohelist neeme”.

Riigi ametlik nimi on portugali keeles República de Cabo Verde. 24. oktoobril 2013 teatas Cabo Verde ÜROle, et riigi ametliku lühinimena tuleb kõigis ÜRO keeltes kasutada nimekuju Cabo Verde. ÜRO liikmesriikide nimekirjas on riigi nimekujuna kasutusel Cabo Verde.

Eesti keeles on riigi traditsiooniline nimi Roheneemesaared. Riigi ametlik nimi on Cabo Verde Vabariik.

Roheneemesaared asuvad Atlandi ookeani põhjaosas Aafrika lääneranniku lähedal. Lähim mandriala on Senegali rannikul asuv Roheneem ehk Cabo Verde neem. Riigi pindala on 4033 km². Rannajoone pikkus on umbes 965 km.

Saarestik jaguneb kaheks suuremaks saarterühmaks: põhja pool paiknevad Tuulepealsed saared ja lõuna pool Tuulealused saared. Tuulepealsete saarte hulka kuuluvad Santo Antão, São Vicente, Santa Luzia, São Nicolau, Sal ja Boa Vista. Tuulealuste saarte hulka kuuluvad Maio, Santiago, Fogo ja Brava.

Lähimad teised Makaroneesia saarestikud on põhja pool asuvad Kanaari saared ja Madeira. Cabo Verde paikneb oluliste Atlandi mereteede lähedal.

Roheneemesaared on vulkaanilist päritolu saarestik. Idapoolsed saared on geoloogiliselt vanemad, madalamad ja tugevamalt kulutatud. Läänepoolsed saared on mägisemad ja geoloogiliselt nooremad.

Riigi kõrgeim punkt on Pico do Fogo tegevvulkaan Fogo saarel. Pico do Fogo kõrgus on 2829 meetrit üle merepinna. Fogo vulkaan on saarestiku silmatorkavaim geoloogiline objekt.

Veestik

Saartel on vähe püsivaid vooluveekogusid. Magevee nappus mõjutab põllumajandust, asustust ja veevarustust. Osa veevarustust põhineb põhjaveel, veehoidlates kogutaval veel ja magestatud mereveel.

Vihmaperioodil võivad mägisematel saartel tekkida ajutised tugevad veevoolud. Vähene ja ebakorrapärane sademete hulk on Cabo Verde loodusolude üks tähtsamaid piiranguid.

Taimestik

Roheneemesaarte looduslik taimestik on kujunenud kuiva kliima, vulkaanilise pinnase ja inimtegevuse mõjul. Paljud algsed taimekooslused on muutunud karjatamise, põlluharimise ja metsaraie tõttu. Niiskematel ja kõrgematel saartel leidub rohkem taimestikku kui madalatel ja kuivadel idapoolsetel saartel.

Saarestikus leidub endeemseid taimeliike. Taimestiku kaitset raskendavad elupaikade killustumine, erosioon ja kuivus.

Loomastik

Saarestiku loomastik on suhteliselt liigivaene, kuid seal leidub mitmeid endeemseid liike. Roheneemesaarte linnustiku tuntumaid endeemseid liike on kapverdi lõoke (Alauda razae). Kapverdi lõoke elab peamiselt Raso saarel.

Roheneemesaartel on tähtsad merelindude pesitsusalad. Saarestiku rannikualad on olulised ka merikilpkonnadele.

Looduskaitse

Roheneemesaarte looduskaitse peamised probleemid on elupaikade kadu, pinnase erosioon, magevee nappus ja saarte ökosüsteemide haavatavus. Riigis on moodustatud rahvusparke, loodusparke ja loodusreservaate. Fogo saarel paiknev Chã das Caldeiras ja Fogo vulkaaniline piirkond on esitatud UNESCO maailmapärandi nimistu esialgsesse nimekirja.

Roheneemesaarte kaitsealad hõlmavad nii mägiseid sisealasid, rannikuid kui ka väikesaari. Looduskaitse on seotud ka kliimamuutustega kohanemise ja veevarude kaitsega.

Kliima

Roheneemesaartel valitseb kuiv troopiline kliima. Kliimat mõjutavad passaattuuled ja Kanaari hoovus. Aasta keskmised temperatuurid on üldiselt mõõdukad võrreldes paljude mandriliste troopikapiirkondadega.

Sademed on vähesed ja ebaregulaarsed. Põuad on saarestikus korduvad. Vihmaperiood langeb peamiselt suve lõppu ja sügise algusse.

Riigikord

Roheneemesaared on mitmeparteisüsteemiga parlamentaarne vabariik. Riigipea on president. President valitakse otsevalimistel viieks aastaks. Valitsust juhib peaminister.

2026. aasta juuni seisuga on president José Maria Neves. 2026. aasta juuni seisuga on ametisolev peaminister Ulisses Correia e Silva, kuid 2026. aasta parlamendivalimiste järel on valitsuse vahetus üleminekufaasis. Inforpressi andmetel pidi president Francisco Carvalho ametisse nimetama 19. juunil 2026.

Seadusandlik võim kuulub ühekojalisele Rahvusassambleele. Rahvusassamblees on 72 liiget. Rahvusassamblee liikmed valitakse viieks aastaks.

Haldusjaotus

Cabo Verde jaguneb 22 omavalitsuseks ehk concelhoks. Omavalitsused paiknevad üheksal asustatud saarel. Riigis on 32 kihelkonnataolist kohaliku jaotuse üksust ehk freguesiat.

Valimised ja erakonnad

Cabo Verde poliitikas on alates mitmeparteisüsteemi taastamisest olnud kesksel kohal Demokraatlik Liikumine ja Cabo Verde Iseseisvuse Aafrika Partei. 2026. aasta parlamendivalimised toimusid 17. mail 2026. Valimised võitis opositsiooniline PAICV.

Lõplike tulemuste järgi sai PAICV 37 kohta 72-st. Demokraatlik Liikumine sai 33 kohta. Demokraatlik ja Sõltumatu Cabo Verde Liit sai 2 kohta.

2021. aasta rahvaloenduse järgi elas Cabo Verdes 491 233 inimest. Maailmapanga andmetel oli riigi rahvaarv 2024. aastal 524 877. Suurim ja rahvarohkeim saar on Santiago. Pealinn Praia asub Santiagol.

Cabo Verde rahvastik on valdavalt linnaline. Britannica järgi elas 2021. aastal linnades 74,1% ja maal 25,9% elanikest. Cabo Verdel on suur diasporaa. Cabo Verde päritolu inimesi elab muu hulgas Portugalis, Ameerika Ühendriikides, Prantsusmaal ja Hollandis.

Keeled

Ametlik keel on portugali keel. Igapäevases suhtluses kasutatakse laialdaselt Roheneemesaarte kreoolkeelt ehk kriolot. Kreoolkeel on oluline rahvusliku identiteedi kandja.

Portugali keel on riigihalduse, koolihariduse ja ametliku kirjaliku asjaajamise keel. Roheneemesaarte kreoolkeelel on mitu saartega seotud varianti.

Religioon

Riigis on ülekaalus katoliiklus. Cabo Verdes on ka protestantlikke ja muid kristlikke kogukondi. Riigis tegutsevad katoliku Santiago de Cabo Verde ja Mindelo piiskopkonnad.

Katoliku kirikul on olnud oluline roll Cabo Verde koloniaalajaloos ja hariduses. Rahvapärases usuelus on segunenud katoliiklikud ja kohalikud kultuurilised traditsioonid.

Cabo Verde relvajõudude ülesanne on riigi kaitsmine ja merelise julgeoleku tagamine. Riigi geograafilise asendi tõttu on rannavalve ja merepiiri järelevalve tähtsad julgeolekuvaldkonnad. The World Factbooki järgi koosnevad relvajõud rahvuskaardi ja rannavalve elementidest.

Cabo Verde teeb julgeoleku- ja kaitsevaldkonnas koostööd rahvusvaheliste partneritega. Riigi julgeolekuhuvid on seotud ka ebaseadusliku kalapüügi, meretranspordi turvalisuse ja Atlandi mereteede kontrolliga.

Cabo Verde majandus on suurel määral teenustekeskne. Turism on riigi majanduses oluline sektor. Maailmapanga hinnangul kasvas Cabo Verde reaalne SKT 2024. aastal 7,3%. Kasvu toetasid 2024. aastal tugev turismitegevus ja mõõdukas põllumajanduse taastumine.

Riigil on piiratud loodusvarad ja vähe põllumajanduseks sobivat maad. Cabo Verde sõltub paljude kaupade, sealhulgas toidu ja kütuse impordist. Välisrahaülekanded ja diasporaa on Cabo Verde majanduses tähtsad.

Turismi areng on koondunud eelkõige ranna- ja kuurortturismi ümber. Maailmapank on rõhutanud vajadust muuta Cabo Verde turismisektor kestlikumaks ja mitmekesisemaks.

Cabo Verde transpordi eripära tuleneb riigi paiknemisest mitmel saarel. Saari ühendavad lennu- ja laevaühendused. Peamised rahvusvahelised lennujaamad asuvad muu hulgas Sali, Santiago, Boa Vista ja São Vicente saarel. Olulised sadamad on Praia ja Mindelo sadam.

Saareline asend muudab transpordiühendused riigi sisese sidususe jaoks oluliseks. Meretransport on tähtis kaupade liikumisel ja väiksemate saarte ühendamisel. Lennuühendused on olulised nii siseturismi, väliskülastajate kui ka diasporaa liikumise jaoks.

Asustamata Roheneemesaared jõudsid Portugali meresõitjate teada 15. sajandil. Portugallased alustasid Santiago saare asustamist 1462. aastal. Cidade Velhast kujunes Portugali koloniaalvõimu ja Atlandi orjakaubanduse oluline tugipunkt.

Cidade Velha ajalooline keskus kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse. UNESCO järgi oli Ribeira Grande ehk hilisem Cidade Velha esimene Euroopa koloniaallinn troopikas. Linn oli oluline peatuskoht mereteedel Aafrika, Euroopa ja Ameerika vahel.

Cabo Verde oli Portugali koloonia kuni 20. sajandi teise pooleni. 1951. aastal sai Portugali kolooniast Portugali meretagune provints. Amílcar Cabral asutas 1956. aastal Guinea ja Cabo Verde Iseseisvuse Aafrika Partei.

Cabo Verde kuulutas iseseisvuse välja 5. juulil 1975. Riigi esimeseks presidendiks sai Aristides Pereira. Esimestel iseseisvusjärgsetel aastakümnetel valitses riigis üheparteisüsteem. 1991. aastal toimusid mitmeparteisüsteemi taastamise järel esimesed vabad valimised. 1991. aasta presidendivalimistel sai presidendiks António Mascarenhas Monteiro.

Eesti ja Cabo Verde sõlmisid diplomaatilised suhted 9. septembril 1991. Eesti Välisministeeriumi andmetel ei ole Eestil Cabo Verdes alalist saatkonda. Cabo Verde kuulub Eesti välisesinduste tööjaotuses Portugalis asuva Eesti saatkonna piirkonda.

Eesti ja Cabo Verde suhted on seotud eeskätt rahvusvahelise koostöö ja diplomaatiliste kontaktidega. Eesti Välisministeeriumi riigileht kasutab riigi nimena Cabo Verdet.

Cabo Verde haridussüsteem on rajatud portugali keeleruumist pärinevale koolitraditsioonile. Põhiharidus on riigis laialdaselt kättesaadav. Hariduse arendamine on olnud iseseisvusjärgse riigi üks tähtsaid sotsiaalpoliitilisi eesmärke.

Riigi tähtsamaid kõrgkoole on Cabo Verde ülikool. Cabo Verde ülikool on avalik-õiguslik ülikool. Kõrghariduses on olulised ka eraülikoolid ja kutseõppeasutused.

Cabo Verde kultuuris on põimunud Aafrika ja Euroopa mõjud. Riigi kultuurilise identiteedi tähtsad väljendusvormid on muusika, kreoolkeel, kirjandus ja diasporaa kultuur. Tuntuimaid muusikastiile on morna.

Morna kanti 2019. aastal UNESCO vaimse kultuuripärandi nimistusse. UNESCO kirjeldab mornat Cabo Verde muusikalise ja poeetilise väljendusviisina, mida esitatakse tavaliselt lauluna ja instrumentaalsaatega. Tuntuim Cabo Verde laulja on Cesária Évora.

Cabo Verde kirjanduses on olulised teemad saareline identiteet, diasporaa, koloniaalajalugu ja kreoolne kultuur. Cidade Velha ajalooline keskus on riigi tähtsaim rahvusvaheliselt tunnustatud kultuuripärandi paik.

Roheneemesaarte populaarseimate spordialade hulka kuulub jalgpall. Riigi jalgpallikoondis kuulub Aafrika Jalgpalli Konföderatsiooni ja FIFAsse. Cabo Verde jalgpallikoondis kvalifitseerus 2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustele.

Roheneemesaarte sportlased on osalenud olümpiamängudel alates 1996. aasta suveolümpiamängudest. Riigi esimese olümpiamedali võitis Daniel Varela de Pina 2024. aasta suveolümpiamängudel poksis.

• Roheneemesaarte riigipeade loend
• Roheneemesaarte valitsusjuhtide loend
• Roheneemesaarte jalgpallikoondis
• Cabo Verde eskuudo
• Roheneemesaarte kreoolkeel
• Makaroneesia
• Cidade Velha
• Pico do Fogo