See artikkel räägib loomast; perekonnanime kohta vaata artiklit Nirk (perekonnanimi)
Nirk (Mustela nivalis) on kärplaste sugukonda kuuluv väike röövloom, kõige väiksem tänapäeval elavatest kiskjalistest.
Nirk kuulub kõige vähem ohustatud liikide hulka.
Alamliigid
Nirgil eristatakse kolme alamliiki:
- Põhjanirk (Mustela nivalis nivalis), Põhja-Skandinaavia, Venemaa ja Põhja-Ameerika
- Lõunanirk (Mustela nivalis vulgaris), Lõuna-Euroopa, Põhja-Aafrika ja Kesk-Aasia
- Mustela nivalis minuta, Põhja-Skandinaavia
Eestis elab nirk kõikjal, kuid on vähearvukas.
Välimus
Nirgi tüvepikkus on 13–28 cm, saba pikkus u 9 cm, mass 40–100 grammi. Isaste nirkide tüvepikkus on Suurbritannias 202–314 mm, emastel 173–181 mm. Piirkonniti ja alamliigiti on need üpris erinevad.
Nirgi keha on väike ja silinderjas, vilajas ja väga paindlik. Tal on ühevärviline saba. Nirk meenutab suuresti kärpi, kuid viimase sabaots on must. Suvel on nirk seljalt helepruun, alt valge või kollakas. Levila põhjaosas muutub ta talvel üleni lumivalgeks.
Eluviis
Nirk elab seal, kus leidub palju hiirlasi: põldudel, jäätmaadel, põõsastikel, raiesmikel, metsaservades, põhuhunnikutes ja heinakuhjades, kuid üksnes siis, kui ümbruses ei ole tema peamist toidukonkurenti kärpi. Oma levila lõunaosas on nirk kärbist märksa arvukam, põhjas on vastupidi.
Nirgid on aktiivsed nii öösel kui päeval. Nende toiduks on tavaliselt närilised, periooditi ka näiteks linnumunad.
Nirk kütib pisinärilisi üllatava osavuse ja energiaga, jälitades neid isegi urgudes ja varjepaikades. Nirk murrab nii palju kui jaksab, võimalusel isegi rohkem kui ära süüa ja ära viia suudab.
Nirgi sigimist on puudulikult uuritud. Tiineid emaseid ja vastsündinud poegi on leitud nii suvel kui talvel. Nirgi tiinus on lühikese latentsusstaadiumiga ja kestab 35–37 päeva. Pesakonnas on 3–10 poega. Närilisterohkeil aastail sünnib poegi rohkem.
