Lewis Carroll

Charles Dodgson sündis Cheshire'i krahvkonnas Dareburys. Tema esiisad olid põlvkondi olnud sõjaväelased ja vaimulikud, mitmed neist tähtsatel kohtadel. Ta oli pastoripere 11 lapsest vanim poeg ja tal oli 2 vanemat õde. Aastal 1843 kolis pere elama North Yorkshire'i.

1846–1849 käis Dodgson koolis Rugbys. 1851. aastal astus Oxfordi ülikooli Christ Church College'isse, kus paistis silma matemaatikavõimetega ning sai aeg-ajalt isegi stipendiumi. Pärast õpingute lõpetamist 1855 jäi ta samasse kolledžisse tööle loogika ja matemaatika õppejõuna, kellena töötas aastani 1881. Hiljem pühendus ta kirjanduslikule tegevusele.

Ajal, mil Dodgson töötas kolledžis, oli selle asutuse dekaaniks Henry Liddell, kelle tütar Alice Liddell oli raamatu "Alice Imedemaal" nimitegelase prototüüp.

Juba noorena hakkas Dodgson kirjutama luulet ja lühijutte, mida saatis ajakirjadele, saavutades mõõdukat edu. Enamjaolt olid need teosed humoorikad või satiirilised. Tema enese hinnangul polnud nende kirjanduslik tase kuigi kõrge ja ka tänapäeval neid eriti ei teata.

Esimest korda kasutas Dodgson varjunime Lewis Carroll 1856. aastal, kui avaldas romantilise poeemi "Üksindus". Lewis on inglispärane vorm ema keskmisest nimest Lutwidge ja Carroll on inglispärane vorm eesnimest Charles. 1865. aastal ilmus Dodgsonil Carrolli nime all esimene raamat "Alice Imedemaal" ja 1871 detsembris „Alice peeglitagusel maal ja mida ta seal nägi”.

Lewis Carrolli hobi oli fotograafia, mida ta hakkas harrastama 1856. aastal. Tänapäeval peetakse teda üheks Victoria ajastu parimaks fotograafiks. Fotograafia aitas tal pääseda Inglismaa kõrgseltskonda. Ta tegi kokku umbes 3000 fotot, millest säilinud on alla 1000. Pildistamisest loobus ta 1880. aastal ja selle põhjus on teadmata.

Ta pildistas lapsi (eriti väikseid tüdrukuid). Säilinud fotodest üle poole kujutavad tüdrukuid. Ta pildistas ka täiskasvanuid, poisse, maastikke, samuti maale ja skulptuure, puid ja koeri, nukke ja muud. Hulgaliselt on ta pildistanud kaasaegseid suurkujusid, näiteks Michael Faradayd, Alfred Tennysoni, John Everett Millaisi ja Dante Gabriel Rossettit.

1920.–1960. aastatel olid tema fotod suuresti unustatud.

• "Alice Imedemaal" (1865, eesti keeles 1940, 1971, 2004)
• "Läbi peegli" (1871, eesti keeles: "Alice peeglitagusel maal ja mida ta seal nägi", 1993)
• "Sylvie ja Bruno" (1889)
• "Sylvie ja Bruno jätkub" (1893)
• "Kolm päikesetõusu" (luulekogu)
• "Mida Kilpkonn ütles Achilleusele". Tõlkinud Ann Veismann – Akadeemia 2005, nr 3, lk 472–477
• "The Hunting of the Snark" (1876; eesti keeles "Snargijaht"; tõlkinud Mati Soomre; Tallinn: Tänapäev, 2010)

• Eesti keeles on ilmunud Lewis Carrolli jäljendus: inglise kirjaniku Gilbert Adairi kirjutatud Alice'i-lugude järg "Alice läbi nõelasilma" (tõlkinud Kristina Uluots, Tiritamm, Tallinn 2005, 176 lk).

• Von Krahli Teatris lavastati "Alice peegli taga" (lavastaja Mart Kampus, esietendus 29. septembril 1995).
• Katkendi raamatust "Alice Imedemaal" võttis Mehis Heinsaar oma näidendisse "Artur ja Paul ehk veidi enne maailma loomist" (lavastaja Kalev Kudu, Tartu Üliõpilasteatri esietendus Lutsu teatrimajas 14. novembril 2002).
• Vanemuises lavastati "Alice Imedemaal" (tantsulavastus; libreto autor, lavastaja ja koreograaf Mai Murdmaa, helilooja Sandor Kallos, esietendus 7. veebruaril 2004).

• Ants Oras, "Matemaatiline huumor" – Akadeemia 1940, nr 3, lk 174–180; loetav ka digiteeritud väljaannete aadressil
• Ants Oras, järelsõna "Alice Imedemaal" 1940. aasta tõlkele
• Maie Kalda, "Mis keeles kass naeratab?" (paralleele Lewis Carrolli "Alice Imedemaal" ja Karl Ristikivi "Hingede öö" vahel) – Keel ja Kirjandus 1984, nr 8, lk 460–465 ja Maie Kalda raamatus "Mis loom see on?", Eesti Kirjandusmuuseum / Kultuuri- ja kirjandusteooria töörühm, Tallinn-Tartu 2004, lk 187–203
• Toomas Raudam, "Minu kallis Alice ehk miljon musi ninaotsale. Essee edevusest" (Lewis Carrolli biograafiale ja teostele tuginedes) – Looming 1985, nr 8, lk 1072–82; sama essee T. Raudami raamatus "Kirjutab näpuga õhku", Eesti Raamat, Tallinn 1986, lk 119–136
• Maie Kalda, "Teispool peeglit" (raamatu "Alice peeglitagusel maal" tõlkekriitiline arvustus) – Kultuurileht 29. aprill 1994, nr 12, lk 19
• Jaak Kärdi, "Armastus ja uni imede- ning peeglitetagusel maal" ("Alice imedemaal" + "Alice peeglitagusel maal" arvustus) – Noorus 1994, nr 10/11, lk 11

• Tambet Kaugema, "Iidsest lossist leiti Lewis Carrolli kirju" – Postimees 24. august 2000, lk 15
• Kadri Kõusaar, "Imedemaa seened ja tüdrukud" – Eesti Ekspress 23. november 2000, lk B10