See artikkel räägib riigist; saare kohta vaata artiklit Iiri saar; on ka artiklid Iiri Vabariik (1919–1922) ja Iiri Vaba Riik
Iirimaa ehk Iiri (iiri keeles: Éire), kirjeldava nimetusega Iiri Vabariik (Poblacht na hÉireann), on suveräänne riik Loode-Euroopas Suurbritannia saarest läänes. Hõlmab Iiri saare 32 krahvkonnast 26 ja umbes 5/6 saare pindalast. Riigis elas 2024. aasta seisuga umbes 5,4 miljonit inimest. Pealinn ja suurim linn on Dublin, mis asub saare idarannikul. Iirimaal on riigi kirdeosas maismaapiir Põhja-Iirimaaga, mis on osa Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigist. Piirneb läänes ja põhjas Atlandi ookeaniga, lõunas Keldi merega, kagus Saint George'i väinaga ja idas Iiri merega.
Iirimaa on unitaarne parlamentaarne vabariik. Seadusandlik võim kuulub parlamendile, Oireachtas, mis koosneb alamkojast (Dáil Éireann), ülemkojast (Seanad Éireann) ning rahva poolt valitud presidendist (Uachtarán), kelle roll on peamiselt tseremoniaalne. Valitsusjuht on Taoiseach (otsetõlkes "pealik"), kelle valib Dáil ja nimetab ametisse president. President nimetab ametisse ka teised ministrid.
Iiri Vabariik loodi 1922. aastal dominioonina Briti-Iiri lepingu alusel. Kuus krahvkonda riigi kirdeosas jäid Suurbritannia koosseisu. 1937. aastal võeti vastu uus põhiseadus, mille järgi sai riigi nimeks "Iirimaa". Sellega kujunes riigist sisuliselt vabariik, kus riigipeaks oli valitud, ent piiratud võimuga president. 1949. aastal kuulutati riik Iiri Vabariigi seaduse alusel ametlikult vabariigiks. Iirimaa astus 1955. aastal ÜRO liikmeks ning ühines Euroopa Ühendusega (tänapäeva Euroopa Liidu eelkäijaga) 1973. aastal.
20. sajandi vältel puudusid Iirimaal ametlikud suhted Põhja-Iirimaaga, kuid 1980. ja 1990. aastatel tegid Briti ja Iiri valitsused koostööd kohalike parteidega, et lahendada Põhja-Iirimaa konflikt. 1998. aastal sõlmiti Suure reede leping, millega lõppes konflikti vägivaldne faas. Lepingu alusel loodi Põhja-Lõuna Ministrite Nõukogu, mis võimaldas tihedamat koostööd Iiri ja Põhja-Iirimaa valitsuste vahel mitmes valdkonnas.
Iirimaa on arenenud riik. Inimarengu indeksi põhjal oli riik 2023. aastal elukvaliteedi poolest maailmas 11. kohal. Iirimaa paistab silma veel tervishoiu ning majandus- ja ajakirjandusvabaduse kõrge tasemega. Iirimaa on Euroopa Liidu ja Euroopa Nõukogu ning OECD asutajaliige. Riik järgib juba enne Teist maailmasõda alanud sõjalise neutraalsuse poliitikat ja ei kuulu NATO-sse, kuid on NATO rahupartnerlusprogrammi liige. Iirimaa ei kuulu ka Schengeni alasse. Riigi majandus on arenenud ning Dublin on üks Euroopa peamisi finantskeskusi. Riik kuulub SKP järgi maailma viie rikkaima hulka. Pärast liitumist Euroopa Ühendusega algatas valitsus liberaalseid majanduspoliitikaid, mis tõid aastatel 1995–2007 kaasa kiire majanduskasvu, mida tuntakse kui Keldi Tiigri periood. Majanduslangus saabus 2008. aastal suure majandussurutise tõttu ning riik sai rahalist abi EL-ilt ja Rahvusvaheliselt Valuutafondilt. Langus kestis kuni 2014. aastani, millele järgnes uus tugev majanduskasvuperiood.
Nimi
Iirimaa ametlik konstitutsiooniline nimi on iiri keeles Éire [eeže] ja inglise keeles Ireland, millele vastab eestikeelne nimi Iirimaa. Riigi ametlik nimi on iiri keeles Poblacht na hÉireann ja inglise keeles Republic of Ireland (eestikeelne vaste Iiri Vabariik).
Ajalugu
- Pikemalt artiklis Iirimaa ajalugu
Home Rule ja iseseisvumine
Alates uniooniseaduse jõustumisest 1. jaanuaril 1801 kuni 6. detsembrini 1922 kuulus Iiri saar Suurbritannia ja Iiri Ühendkuningriigi koosseisu. Iiri näljahäda ajal, aastatel 1845–1849, vähenes saare üle 8 miljoni elanikuga rahvaarv umbes 30%. Näljahäda tõttu suri umbes miljon iirlast nälga ja haigustesse. 2,7 miljonit emigreerus, enamik neist Ameerika Ühendriikidesse ja Austraaliasse. Väljarände tõttu kahanes rahvaarv pidevalt kuni 1960. aastateni.
Alates 1874. aastast ja eriti Charles Stewart Parnelli juhtimisel alates 1880. aastast, tõusis esile Iiri Parlamendipartei. Parlamendipartei populaarsust aitasid tõsta ulatuslik Iiri Maaliiga juhitud agitatsioon, mis aitas läbi viia iirlastele kasulikke maareforme ning püüdlused saavutada isevalitsemine (Home Rule). Kaks seaduseelnõu, mis oleks andnud Iirimaale piiratud autonoomia, kukkusid läbi.
1916. aasta 24. aprillil puhkes Dublinis omariiklust toetanud rahvuslaste korraldatud Lihavõtteülestõus, mis levis vahetult ka mitmesse teise krahvkonda. 29. aprilliks õnnestus Briti armeel ülestõusnud rahvuslased maha suruda. Aastal 1919 keeldus enamik Suurbritannia 1918. aasta üldvalimistel Iirimaalt valitud parlamendiliikmeid asumast oma kohtadele Briti Saadikutekojas (Alamkojas). Selle asemel asutasid nad võistleva, seadusega mitte ette nähtud Iiri parlamendi Dáil Éireann. Dáil Éireann andis jaanuaris 1919 välja ühepoolse iseseisvusdeklaratsiooni ja kuulutasid välja Iiri Vabariigi, kuid seda ei tunnustatud rahvusvaheliselt. Samal aastal algasid sissirünnakud Briti julgeolekujõudude vastu, mis eskaleerusid Iiri iseseisvussõjaks. Pärast sõda sõlmisid Iiri Vabariigi Aireacht'i (valitsuse) liikmed 1921. aastal Briti-Iiri lepingu ja lõid terve uue Iiri omavalitsuse süsteemi, mis on tuntud dominiooni staatuse nime all.
Iiri kodusõda
- Pikemalt artiklis Iiri kodusõda
Loodi uus, rahvusvaheliselt tunnustatud Iiri riik, mille nimi oli Iiri Vaba Riik (iiri keeles Saorstát Éireann, inglise keeles Irish Free State). Teoreetiliselt pidi uus riik hõlmama kogu saart, kuid lisatingimus oli, et Põhja-Iirimaal on õigus jääda soovi korral Ühendkuningriigi osaks ning Põhja-Iirimaa parlament seda õigust ka kasutas. Iirimaa ülejäänud 26 krahvkonnast sai Iiri Vaba Riik, mis oli konstitutsiooniline monarhia Briti monarhi valitsemise all (1927 sai monarh tiitli "Iirimaa kuningas"). Riigil oli kindralkuberner, kahekojaline parlament, valitsus, mille nimetus oli täitevnõukogu (Executive Council), ja peaminister, kelle nimetus oli täitevnõukogu president. Briti-Iiri leping tekitas aga Iiri rahvuslastes vastakaid reaktsioone ning sisetülide kulminatsioonina puhkes 1922. aasta juunil Iiri kodusõda, milles lepingule vastanduvad fraktsioonist varem ühtsest Iiri Vabariiklikust Armeest (IRA) võitlesid brittide toetatud valitsusvägede vastu. Sõda lõppes 1923. aasta mais valitsusvägede võiduga.
1937. aasta põhiseadus
Pärast rahvahääletust 1. juulil 1937 jõustus sama aasta 29. detsembril uus põhiseadus (Bunreacht na hÉireann). See asendas Iiri Vaba Riigi põhiseaduse ja kuulutas, et riigi nimi on Éire ehk Iirimaa. Põhiseaduse artiklid 2 ja 3 määratlesid rahvusliku territooriumina kogu saare, kuid riigi jurisdiktsioon piirdus siiski alaga, mis oli olnud Iiri Vaba Riigi kontrolli all. Endine Iiri Vaba Riigi valitsus oli kindralkuberneri ameti kaotanud juba detsembris 1936.
Uue põhiseadusega loodi küll Iirimaa presidendi ametikoht, kuid küsimus, kas Iirimaa on vabariik, jäi lahtiseks. Diplomaatilised esindajad akrediteeriti kuninga juures, kuid president täitis kõiki riigipea siseriiklike funktsioone. Näiteks andis president uutele seadustele heakskiidu omaenda volitustega, ilma viiteta kuningas George VI-le, kes oli vaid "organ", mis oli sätestatud seadusandluses. 1. aprillil 1949 kuulutas Republic of Ireland Act Éire vabariigiks: varem kuningale antud õigused anti nüüd Iirimaa presidendile.
Rahvaste Ühenduse tollaste reeglite järgi tähendas vabariigi väljakuulutamine ühenduse liikmesuse lõppu. Reeglit muudeti 10 päeva pärast Iirimaa vabariigiks kuulutamist, 28. aprilli 1949 Londoni deklaratsiooniga. Iirimaa ei esitanud pärast reeglite muutmist uuesti liitumisavaldust.
Uusim aeg
Iiri Vaba Riik (hiljem Éire) jäi Briti Rahvaste Ühenduse liikmeks aprillini 1949. Iirimaa astus 1955 ÜRO-sse ja 1973 Euroopa Majandusühendusse (tänane Euroopa Liit). Iirimaa valitsused on taotlenud Iirimaa rahumeelset ühendamist. Iirimaa tegi tegi koostööd Suurbritanniaga, et lõpetada Põhja-Iirimaa konflikti põhjustatud vägivald. Konflikti vägivaldse faasi lõpetas 1998. aastal sõlmitud Suure reede leping ning rahulepingu ühe osana eemaldas Iirimaa oma põhiseadusest paragrahvid, mis sätestasid territoriaalse nõude Põhja-Iirimaale.
Haldusjaotus
Traditsiooniliselt jaguneb Iirimaa saar neljaks ajaloolis-geograafiliseks provintsiks: Connachti, Leinsteri, Munsteri ja Ulsteri provints, millest viimane asub osaliselt Põhja-Iirimaal. Provintsid omakorda jagunevad 32 krahvkonnaks, millest 26 krahvkonda jäävad Iiri Vabariigi territooriumile.
- Dublini krahvkond
- Wicklow' krahvkond
- Wexfordi krahvkond
- Carlow' krahvkond
- Kildare'i krahvkond
- Meathi krahvkond
- Louthi krahvkond
- Monaghani krahvkond
- Cavani krahvkond
- Longfordi krahvkond
- Westmeathi krahvkond
- Offaly krahvkond
- Laoisi krahvkond
- Kilkenny krahvkond
- Waterfordi krahvkond
- Corki krahvkond
- Kerry krahvkond
- Limericki krahvkond
- Tipperary krahvkond
- Clare'i krahvkond
- Galway krahvkond
- Mayo krahvkond
- Roscommoni krahvkond
- Sligo krahvkond
- Leitrimi krahvkond
- Donegali krahvkond
Rahvastik
- Pikemalt artiklis Iirimaa rahvastik
2011. aasta rahvaloenduse andmetel elas Iirimaal 4 588 252 inimest.
Suuremad linnad
Vaata ka
- Iirimaa isandkond
- Iirimaa kuningriik
- 2007. aasta Iirimaa parlamendivalimised
- Blasketi saared
- Iirimaa Eurovisiooni lauluvõistlusel
- Iiri kirjandus
- Iirikeelne kirjandus
- Iirimaa meedia
- Iirimaa jalgpallikoondis
- Iiri muusika
- Tánaiste
- Eestlased Iirimaal
- UNESCO maailmapärand Iirimaal
- Iirimaa rahvusparkide nimekiri
