Huutor (vene keeles ху́тор, ukraina keeles ху́тiр, leedu keeles viensėdis) on väikse küla tüüp Ida-Euroopas endise Rzeczpospolita aladel, Ukrainas ja Lõuna-Venemaal.
Algselt tähendas sõna külast väljaspool asuvat üksiktalundit. Max Vasmeri hinnangul jõudis sõna slaavi keeltesse germaani aladelt, pärinedes kas siis vanast rootsikeelsest sõnast hundari või saksakeelsest sõnast hufe. Algselt levinud asulatüüp kujunes XVI-XVII sajandil valdavaks Ukrainas, levides sealt koos kasakatega Lõuna-Venemaale, sellal kui tihedama asustusega Rzeczpospolita aladel kujunesid huutorid sageli mõisadeks. Huutori elanikud pidid sõja korral sõjaväele andma ühe täisvarustuses sõjamehe, kas siis jalaväelase või ratsaniku.
