Granitoid on põhiliselt kvartsist ja päevakivist koosnev faneriitse struktuuriga tardkivim.
Granitoid ei ole rangelt võttes mitte korrektne kivimi määratlus, vaid pigem esialgne makroskoopilisel vaatlusel põhinev hinnang. Granitoidseteks nimetatakse kivimeid, kus domineerivad kvarts ja päevakivi. Lühidalt öelduna on granitoid graniidisarnane kivim. Granitoidiks võivad olla graniit, süenograniit, montsograniit, leelispäevakivi-graniit, granodioriit ja tonaliit.
Vastavalt päritolule jagatakse granitoidid nelja rühma:
- A-tüüpi granitoidid – kaaliumirikkad graniidid ja süeniidid, peamiselt anorogeense tekkega. Tekkinud ülessulanud mandrilise maakoore alaosast.
- I-tüüpi granitoidid – mitmesuguse koostisega tonaliidist graniidini. Tekkinud fraktsioneeruva kristallisatsiooni teel ülessulanud keskmise koostisega tard- ning moondekivimeist. Seotud subduktsiooni- või orogeensete vöönditega.
- M-tüüpi granitoidid – plagiograniit, tekkinud aluselistest tardkivimitest ülessulanud magma fraktsioneeruva kristallisatsiooni teel. Seotud subduktsioonivööndeiga. Ülessulanud aluselised kivimid moodustasid kunagise ookeanilise maakoore.
- S-tüüpi granitoidid – leukokraatsed granitoidid, mis on tekkinud moondunud setete ülessulamisel tekkinud magmast. Seotud peamiselt orogeensete vöönditega.
