Gianluigi Buffon on Itaalia endine jalgpallur, kes mängis väravavahina nii Itaalia kui ka Prantsusmaa klubides ning Itaalia jalgpallikoondises.
Buffonit peetakse üheks aegade parimaks väravavahiks, sageli kõige paremaks. Ta mängis kokku üle 1000 ametliku kohtumise; 176 koondise mänguga on ta Itaalia ja Euroopa kõigi aegade rekordinternatsionaal.
Tema 52 miljoni eurone üleminek Parmast Torino Juventusesse tegi Buffonist 2001. aastal ajaloo kalleima väravavahi. Juventuses mängis ta aastatel 2001–2018 ja 2019–2021. Hooajal 2018–2019 mängis ta Prantsusmaa kõrgliiga klubis Paris Saint Germain.
Buffon valiti 11 korda Serie A ja kolm korda Euroopa parimaks väravavahiks.
Klubikarjäär
Parma
Buffon alustas jalgpallitreeninguid Itaalia klubi Parma noorteakadeemias 1991. aastal, kui ta oli 13-aastane.
Parma esimeeskonnas debüteeris ta 19. novembril 1995 mängus AC Milani vastu.
Alates 1996–97 hooajast mängis Buffon klubi põhiväravavahina, aidates Parmal lõpetada hooaja Serie A-s teisena Torino Juventuse järel.
Neljandal hooajal Parma meeskonnas võitis Buffon klubiga UEFA karika, kui finaalis alistati Marseille 3:0. Samuti võitis ta ka Itaalia karika, alistades Fiorentina võõrsil löödud väravate reegli alusel.
1999. aasta Itaalia superkarika sarjas aitas Buffon oma klubil alistada eelmise hooaja Serie A võitja AC Milani.
Kokku mängis Buffon Parma klubis 220 mängu.
Juventus
3. juulil 2001 siirdus Buffon 52 miljoni euro eest Torino Juventusesse, mis tegi temast kõigi aegade kalleima väravavahi.
Hooaegadel 2001–02 ja 2002–03 tuli ta Juventusega Itaalia meistriks.
2003. aastal aitas Buffon Torino klubil jõuda UEFA Meistrite Liiga finaali, kus kaotati põlisele rivaalklubile AC Milanile penaltiseerias.
Pärast 2005–06 hooaega nulliti Juventuse mõlemad varasemad meistritiitlid ja meeskond taandati Itaalia tugevuselt teise liigasse Serie B.
Buffon oli üks vähestest mängijatest, kes jäi meeskoonda ja aitas klubil järgmisel aastal tõusta tagasi Itaalia kõrgliigasse, tulles Serie B meistriks.
Aastatel 2011–2014 tuli Buffon Juventusega veel kolm korda Itaalia meistriks.
Hooajal 2014–15 võitis Juventus taas Itaalia kõrgliiga, Coppa Italia ja pääses ka Meistrite Liiga finaali, kus aga kaotati 3:1 Hispaania kõrgliiga klubile Barcelona.
2016. ja 2017. aastal tuli Buffon Torino klubiga taas nii Itaalia meistriks kui võitis ka karika. 2016–17 UEFA Meistrite Liigas pääseti jällegi finaali, kuid kaotati Madridi Realile 4:1. Tegemist oli Juventuse järjest viienda ja Buffoni kolmanda kaotusega Meistrite Liiga finaalis.
Koondisekarjäär
Noortekoondised
- U21
1996. aastal mängis Buffon Itaalia U21 jalgpallikoondisega Euroopa meistrivõistlustel, kus tuldi ka Euroopa meistriks.
- Olümpiakoondis
Samal aastal kuulus Buffon ka Itaalia olümpiakoondisse ja osales olümpiamängudel. Buffon oli varuväravavaht põhiväravavaht Gianluca Pagliuca järel.
Täiskasvanute koondis
Debüütmängu Itaalia jalgpallikoondises tegi Buffon 19-aastaselt 29. oktoobril 1997 Venemaa vastu 1998. aasta maailmameistrivõistluste valikmängude play-offi raames. Itaalia viigistas võõrsil toimunud avakohtumise 1:1. Korduskohtumises Buffon ei mänginud, aga itaallased võitsid kodus ikkagi 1:0.
1998. aasta maailmameistrivõistlustel kuulus Buffon Itaalia koondisse, kuid oli varuväravavaht ja platsile ei pääsenud.
2000. aasta Euroopa meistrivõistlustest pidi Buffon loobuma enne EM-i peetud sõpruskohtumises Norraga saadud käeluumurru pärast.
2002. aasta maailmameistrivõistlustel osales Buffon kõikides Itaalia kohtumistes. Itaalia langes kaheksandikfinaalis Lõuna-Korea vastu lisaajal 1:2.
2004. aasta Euroopa meistrivõistlustel esindas Buffon Itaaliat taas kõikides mängudes, kuid koondis ei pääsenud alagrupist edasi, vaid jäi Rootsi ja Taani järel kolmandaks.
2006. aasta maailmameistrivõistlustel lasi Buffon terve turniiri jooksul Itaalia väravasse lüüa ainult kaks palli (Cristian Zaccardo omavärava alagrupikohtumises ja Zinédine Zidane penalti finaalis). Ta aitas koondisel alistada finaalmängus Prantsusmaa penaltiseerias. Buffon valiti MM-i parimaks väravavahiks ning valiti ka turniiri sümboolsesse koosseisu.
Lisaks mängis Buffon Itaalia koondises 2008. ja 2012. aastal, kus jõuti finaali, aga kaotati Hispaaniale 0:4, seejärel 2016. aasta Euroopa meistrivõistlustel 2010. aastal, kus tegi kaasa kõigest avakohtumise avapoolaja Paraguayga, ning 2014. aasta maailmameistrivõistlustel. 2013. aasta Konföderatsioonide karikavõistlustel jäädi kolmandaks.
Buffon otsustas koondisekarjääri lõpetada pärast kaotust Rootsile 2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste valikturniiri üleminekumängudel. Tema lahkumismäng Itaalia koondise särgis toimus 23. märtsil 2018, kui sõpruskohtumises kohtuti Argentinga. Kokku mängis ta Itaalia koondises 176 mängu, mis teeb temast oma riigi ja ka Euroopa rekordinternatsionaali.
Saavutused
Meeskondlikult
- Parma
- Coppa Italia: 1998–99
- Supercoppa Italiana: 1999
- UEFA Karikas: 1998–99
- Juventus
- Serie A: 2001–02, 2002–03, 2011–12, 2012–13, 2013–14, 2014–15, 2015–16, 2016–17, 2017–18, 2019–20
- Serie B: 2006–07
- Coppa Italia: 2014–15, 2015–16, 2016–17, 2017–18, 2020–21
- Supercoppa Italiana: 2002, 2003, 2012, 2013, 2015, 2020
- Paris Saint-Germain
- Ligue 1: 2018–19
- Trophée des Champions: 2018
- Itaalia
- Euroopa U21 meistrivõistlused: 1996
- Jalgpalli maailmameistrivõistlused: 2006
Isiklikku
Buffoni isa Adriano oli tõstja, ema Maria Stella oli kettaheitja, õed Veronica ja Guendalina olid võrkpallurid ja onu Angelo Masocco korvpallur. Tema vanaisa onupoeg Lorenzo Buffon oli 1958–1962 samuti Itaalia jalgpallikoondise väravavaht.
2011. aastal abiellus Buffon tšehhi erootikamodelli Alena Šeredovága, kes on olnud nii Playboy kui ka Penthouse'i esikaanel ja tulnud 1998 Miss Worldi valimisel 4. kohale. Paaril on kaks poega: 28. detsembril 2007 sündinud Louis Thomas ja 1. novembril 2009 sündinud David Lee. 2014. aastal teatas Buffon selle abielu lahutamisest.
Seejärel on ta koos elanud Itaalia ajakirjaniku Ilaria D'Amicoga, kellega tal on 6. jaanuaril 2016 sündinud poeg Leopoldo Mattia.
Varem on Buffon olnud kihlatud ka Itaalia jooksja Vincenza Calìga.
