Breitspurbahn oli Hitleri-aegsel Saksamaal kavandatud 3000 mm rööpmelaiusega laiarööpmeline raudteevõrgustik, mille kahekorruselised vagunid pidanuks toimetama reisijad Suur-Saksamaa ja naabermaade suurematesse keskustesse.
Veerem
Kavas oli ehitada 8-teljelised, 42 meetri pikkused, 6 meetri laiused ja 7 meetri kõrgused kahekorruselised vagunid. Rongis pidanuks olema restoran, kino, bassein, juuksurisalong ja saun. Umbes 500 meetri pikkune rong pidanuks mahutama 2000–2400 reisijat ja liikuma kiirusel kuni 200 kilomeetrit tunnis.
Kavandatud marsruudid
Varasemate plaanide kohaselt pidanuks teede lõpp-punktid olema India ja Vladivostok, 1943. aastaks piirdusid kavad Euroopa linnadega. Suur-Saksamaa tulevaste viljaaitadena peeti eriti oluliseks Ukrainat ja Volga-äärset piirkonda.
- Ida-Lääs I: (Pärsia/ Ida-India–Bakuu–Rostov Doni ääres–Stalino–Poltava(Odessa/ Stalingrad–Harkiv)–Kiiev–Lviv–Kraków–Katowice–Breslau–Cottbus–maailmapealinn Germania–Hannover–Bielefeld–Ruhri linnastu (–Holland–Suurbritannia/)–Aachen–Liège–Saint-Quentin–Pariis (-Brest); väljaspool seda laiendused maailmapealinn Germaniast ja Breslaust suunaga Varssavi, Minsk, Leningrad (–Soome)/ Moskva, Kaasan (–Habarovsk–Vladivostok–Kasahstan–Afganistan–Ida-India/ –Jakutsk–Alaska–Kanada–USA), Rostov Doni ääres–Moskva–Leningrad ning Hamburgist ja maailmapealinn Germaniast Königsbergi, Riiga (–Moskva)/ Vilnius (–Minsk–Kiiev)
- Põhi-Kagu: (Holland–) Hamburg–Wittenberge– maailmapealinn Germania; –Leipzig–Gotha–Bamberg–Nürnberg–München–Simbach am Inn–Linz–Viin–Bratislava–Budapest–Belgrad–Bukarest–Varna/ Burgas–Istanbul (–Süüria)
- Algselt välja pakutud Serbia koridor: Budapest–Belgrad–Bukarest
- Põhja-Lõuna-paralleel: maailmapealinn Germania-Dresden–Aussig–Praha–Jihlava–Znojmo–Viin (–Trieste–Rooma)
- Ida-Lääs II: (Moskva–Kiiev–Bratislava) München–Augsburg–Stuttgart (–Ruhri linnastu);–Karlsruhe (–Marseille– Hispaania/); –Metz–Reims–Pariis
Kirjandus
- Anton Joachimsthaler. Die Breitspurbahn. Herbig 1996. ISBN 3-7766-1352-1
