Massachusettsi osariigi pealinn Ameerika Ühendriikides

Boston

2 min read
In 182 languages
3 images
On the map

Key facts

rahvaarv675 647

pindala232km²

üksikjuht nähtusestAmeerika Ühendriikide linn, suurlinn

riikAmeerika Ühendriigid

asutamise või loomise aeg7. september 1630

kõrgus merepinnast43m

asutajaJohn Winthrop

valitsusjuhtMichelle Wu

maailmajaguPõhja-Ameerika manner

asub haldusüksuse territooriumilSuffolki maakond

See artikkel räägib Ameerika Ühendriikide linnast; Suurbritannia linna kohta vaata artiklit Boston (Inglismaa); ansambli kohta vaata artiklit Boston (ansambel)

Boston on linn Ameerika Ühendriikides, Massachusettsi osariigi pealinn ja Uus-Inglismaa ajaloolise piirkonna halduskeskus. Linn asub Maine'i lahe ääres Charlesi jõe suudmes Atlandi ookeani rannikul.

Kliima

Bostoni keskmine sademete hulk aastas on 1090 mm, mis jaotub kuude lõikes ühtlaselt. Kuus on keskmiselt 9–12 sajupäeva.

Igas kuus on esinenud õhusooja üle +20 °C, sealhulgas aprillist oktoobrini üle +30 °C. Juulis ja augustis on registreeritud ka +39 °C. Kõige külmem kuu on olnud jaanuaris: –24 °C. Seevastu juulis pole temperatuur kunagi langenud alla +10 °C.

Merelt puhub sageli jahe briis, mis alandab õhutemperatuuri. Briise tuleb eriti sageli ette kevaditi. On juhtunud, et briisi tõttu on Bostonis temperatuur 25 kraadi madalam kui kümmekonna kilomeetri kaugusel sisemaal. Samuti on juhtunud, et briisi mõjul langeb õhutemperatuur 20 minutiga 20 kraadi.

Ajalugu

Dorchester Heightsist avanenud vaade Bostoni keskusele (1841)

Pikemalt artiklis Bostoni linna ajalugu

Bostoni asutasid 17. septembril 1630 Inglismaalt pärit puritaani kolonistid. Asula esialgne nimi oli Trimountaine, kuid peagi nimetati ta ümber Bostoni linna järgi Inglismaal, kust nad pärit olid. Samal aastal moodustati Massachusettsi lahe koloonia, kus esialgu oli üks asula.

Ometigi ei ole Boston Massachusettsi osariigi vanim asula. 1620 asutasid puritaanlased samuti Plymouthi, mis kuulus Plymouthi kolooniasse. 1691 ühendati Massachusettsi lahe ja Plymouthi koloonia Massachusettsi lahe provintsiks.

1635 asutati linnas Põhja-Ameerika esimene avalik kool, Bostoni ladina kool.

Esialgu asus Boston poolsaarel, mida mandriga ühendas kitsas maariba. Poolsaar jäi varsti kitsaks ja ümbritsevat madalat merd ning soid hakati täitma, et maad juurde saada. Aastatel 1631–1890 kasvas Bostoni pindala kolm korda. Täitematerjali võeti ümbritsevatest mägedest, samuti kasutati selleks jooksvalt tekkivaid ehitusjäätmeid ja -prahti. Kõige aktiivsem pinnasetäitmine toimus 1800. aastatel.

Kuni 1760. aastateni oli Boston suurim, rikkaim ja mõjuvõimsaim linn tänapäeva Ameerika Ühendriikide maa-alal. Ajapikku kasvas Philadelphia temast mööda.

Boston mängis olulist rolli Ameerika Ühendriikide tekkimisel. 1770. aastal toimus seal niinimetatud Bostoni veretöö ja 1773. aastal Bostoni teejoomine, mis panid aluse Ameerika iseseisvussõjale.

1824. aasta algul korraldati rahvahääletus, millega linna ametlik nimi muutus: enne oli see The Town of Boston, 4. märtsil kinnitati rahvahääletuse tulemusena selleks The City of Boston. Sel ajal elas Bostonis 46 226 inimest ja linna pindala oli 12 km².

1820. aastatel hakkas linna elanikkond kiiresti suurenema. Esimene immigrantide laine saabus peamiselt Briti saartelt. 1850. aastaks elas Bostonis seoses Iiri näljahädaga juba umbes 35 000 iirlast. Ühest kandist pärit immigrandid asusid elama samasse linnaossa. Lisaks iirlaste linnaosadele tekkisid sel ajal itaallaste ja vene juutide linnaosa.

1942. aastal leidis aset Bostoni ööklubi tulekahju, mis on ohvriterohkeim ööklubi põleng Ameerika Ühendriikide ajaloos.

Rahvastik

2010. aasta rahvaloenduse järgi elas Bostonis 617 594 inimest.

Majandus

Bostoni linnastu, kus elab ligi 8 miljonit inimest, SKP oli 2008. aastal 363 miljardit dollarit. Sellega oli linn maailmas 12. ja USA-s kuuendal kohal.