Arthur Schopenhauer (22. veebruar 1788 – 21. september 1860) oli saksa filosoof, kes oma peateoses "Maailm kui tahe ja kujutlus" ("Die Welt als Wille und Vorstellung") kirjeldab tahet kui maailma tagant kihutavat jõudu, mis otsib alaliselt rahuldust, seda aga kunagi leidmata.
Elu
Heinrich Floris Schopenhauer ja Johanna olid tema vanemad. Schopenhauerite pere kolis Hamburgi 1793. aastal, Kui Arthur oli kõigest viie aastane. Kolimise otsus võeti vastu, kui pereisa leidis, et Danzig on elukõlbulik pärast Austria pärilussõda. Samuti elas Arthur kaks aastat Prantsusmaal, mis aitas tal prantsuse keele ära õppida. Arthuri isa soovis, et temast tuleks kaupmees, kuid Arthur oli huvitatud teadlaseks saamisest. Heinrich andis Arthurile valida, kas reisida koos perega mööda Euroopat ringi, misjärel hakata samuti kaupmeheks, või minna gümnaasiumi, mis valmistaks teda ette ülikooliks. Ta valis esimese variandi ja reisis mööda ilma ringi, ning nägi oma silmaga vaeste kannatusi, mis aitas kujundada Arthuri filosoofilist pessimismi. Schopenhauer oli seisukohal, et Vana-India targad tundsid tõde. Ka tema lahendus maailmas valitsevale kannatusele oli sarnane hinduistlike ja budistlike mõtlejate omaga. Ta pooldas Kanti transtsendentaalset idealismi ning oli vaadetelt ateist, tunnustades siiski kristlike filosoofide tööd. Schopenhauer arendas ateistlikku metafüüsikat ja filosoofilist pessimismi.
Mõju
Tema suurimad mõjutajad olid Immanuel Kant, Gottlob Ernst Schulze ja Platon. Kuigi oma eluajal ei suutnud Schopenhauer märkimisväärset tähelepanu tõmmata, on ta mõjutanud paljusid hilisemaid mõtlejaid, nende seas Friedrich Nietzschet, Richard Wagnerit, Otto Weiningeri, Ludwig Wittgensteini, Erwin Schrödingeri, Albert Einsteini, Sigmund Freudi, Otto Ranki, Carl Jungi, Joseph Campbelli, Lev Tolstoid ja Thomas Manni. Schopenhauer oli oma aja konteksti arvestades muidu pigem liberaalsete vaadetega, rõhutas kaastunde tähtsust, naistesse suhtus aga halastamatu põlgusega.
Teosed eesti keeles
- "Elutarkus". Saksa keelest tõlkinud ja järelsõna: Leo Anvelt. EKS, Tartu 1940, 278 lk; 2. trükk: kirjastus Kupar, Tallinn 1994; 3. trükk: kirjastus Olion, Tallinn 2007; ISBN 9789985665206; 4. trükk: sari Südametarkuse klassika, uustrüki saatesõna Einar Laigna, kirjastus Pilgrim, Tallinn 2014; ISBN 9789949529438
- "Koomilise teooriast". Tõlkinud Mati Sirkel – Looming 1992, nr 12, lk 1666–1675; loetav ka Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis
- "Parerga ja Paralipomena" (peatükid XXVII, XXIX, XXX). Saksa keelest tõlkinud Krista Läänemets – Vikerkaar 1993, nr 6, lk 5–16; loetav ka Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis
- "Naistest". Tõlkinud Tiiu Mikenberg, toimetanud Helju Vals. Kirjastus Mõte, Tartu 2001, 16 lk; ISBN 998578233X; 2. trükk: kirjastus Zeus, Tartu 2003; ISBN 9985926153
- "Kunstidest". Tõlkinud Tiiu Mikenberg. Kirjastus Mõte, Tartu 2002, 115 lk; ISBN 9985783158
- "Maailm kui tahe ja kujutlus", I – II köide. I köide: Neli raamatut ning Kanti filosoofia kriitikat sisaldav lisa. II köide, mis sisaldab täiendusi esimese köite neljale raamatule. Tõlkinud Toomas Rosin, toimetanud Siiri Ombler, konsultant Marju Lepajõe. Järelsõna "Elamise tung ja traagika" (II kd., lk 903–920): Jaanus Sooväli. Sari Avatud Eesti raamat, Ilmamaa, Tartu 2018, 784 + 932 lk; ISBN 9789985774731
Kirjandus
Raamatud
- Michael Tanner, "Schopenhauer". Tõlkinud Lauri Vahtre. Varrak, Tallinn 2000, 56 lk; ISBN 9985303687
- Robert Zimmer, "Arthur Schopenhauer. Filosoof ja maailmakodanik". Saksa keelest tõlkinud Arne Nielsen. Olion, Tallinn 2012, 254 lk; ISBN 9789985666814
Artiklid, ülevaated
- Will Durant, "Lood filosoofia ajaloost" IV-V. EKS, Tartu 1938 (IV osa: "Pessimism ja positivism: Schopenhauer ja Spencer"); 2. trükk ühes köites: "Lood filosoofia ajaloost", Olion 1998; ISBN 9985661036
- Albert Schweitzer, "Kultuur ja eetika", Eesti Raamat, Tallinn 1984, lk 202–214 (peatükk "Schopenhauer ja Nietzsche")
- Mihhail Gofheisen ja Svetlana Kuljus, "Vene schopenhauerlus. Esimene laine" – Vikerkaar 1986, nr 6
- Madis Kõiv, "Schopenhauerlikud anamneesid" – Vikerkaar 1993, nr 6, 7, 8 ja M. Kõivu raamatus "Luhta-minek", Ilmamaa, Tartu 2005
- Aivar Kull, "Schopenhauer, egotsentriline altruist" (raamatu "Elutarkus" arvustus) – Kultuurileht 16. september 1994 ja raamatus: A. Kull, "Kulli pilk", Ilmamaa, Tartu 2005, lk 88–90
- Aivar Kull, "Arukas pessimism on kõige parem maailmavaade" (raamatu "Elutarkus" arvustus) – Hommikuleht 19. oktoober 1994
- Priit Uring, "Vananeva suurvaimu poissmehetarkus" (raamatu "Elutarkus" arvustus) – Eesti Aeg 21. juuni 1995, lk 12
- Gunter Scholtz, "Schopenhauer ja ajalugu". Saksa keelest tõlkinud ja järelsõna: Mart Kivimäe – Looming 1999, nr 4, lk 592–609
- "20. sajandi mõttevoolud", Tartu Ülikooli Kirjastus 2009, lk 41–61, autor Alvar Loog
- Einar Laigna, "Arthur Schopenhauer: isik, aeg ja filosoofia" – järelsõna Schopenhaueri "Elutarkuse" uustrükile, Tallinn 2014, lk 281–318
Välislingid
- Ann Must, "Schopenhauer ja Hume – pessimist ja skeptik" (Michael Tanneri raamatu "Schopenhauer" ja Anthony Quintoni raamatu "Hume" arvustus) – Eesti Päevaleht 1. juuli 2000, lk 7
- Erkki Luuk, "Puhta tunnetuse narkomaani raamat" (raamatu "Kunstidest" arvustus) – Tartu Postimees 26. märts 2002, lk 2
- Peeter Helme, Artur Schopenhauer "Elutarkus" – Eesti Ekspress/Areen, 18. oktoober 2007, lk B11
- Aivar Kull, "Schopenhauer kui inimsõbralik mõttetark" (Robert Zimmeri raamatu "Arthur Schopenhauer. Filosoof ja maailmakodanik" arvustus) – Sirp 8. veebruar 2013, lk 8
