Jaan Kerge (9. märts (vkj) / 21. märts 1891 Alakerge talu, Kerge küla, Urvaste kihelkond, Võrumaa – 15. september 1955 Tallinn) oli eesti arst.
Hariduskäik
Ta õppis Urvaste kihelkonnakoolis, seejärel alates sügisest 1917 Eisensteini ja Bubrichi kursustel Petrogradis. Ta lõpetas need 1918. aastal ja sooritas Petrogradis ka eksternina gümnaasiumi lõpueksamid. Ta õppis aastatel 1918–1923 Tomski Ülikoolis arstiteadust ja lõpetas selle arstina. Ta töötas aastatel 1923–1924 Tomski kubermangus invaliidsete laste hooldekodus arstina.
Ta opteerus Eesti kodakondsusesse ja tuli 1924. aastal Eestisse. Kuna tema Nõukogude Liidu diplom ei andnud talle õigust töötada arstina Eesti Vabariigis, läks ta õppima Tartu Ülikooli arstiteaduskonda, mille lõpetas 1926. aastal. Akadeemiliselt oli ta Korporatsioon Revelia liige.
Töökäik
- 1926–1936 jaoskonnaarst Tudulinnas
- 1936 jaoskonnaarst Koerus
- 1936–1939 arsti kohusetäitja Üksikus Lennuväedivisjonis nr 1 Rakveres
- 1940 vabalt praktiseeriv arst Tartus
- 1940–1942 Järvamaa haigla ja tiisikuse nõuandla juhataja Paides, jaoskonnaarst Paide ümbruses
- 1942–1950 jaoskonnaarst ja ambulatooriumi juhataja Tudulinnas
- 1950–1955 jaoskonnaarst ja haigla juhataja Haljalas
Uurimistöö
Ta olevat töötanud välja maohaavandite ravi endaleiutatud ravimiga Gastroulcerin, mis olevat aidanud ka maovähi ravimisel. Tema ravimi ja raviviisi saatusest ning hinnangutest neile pole tänapäeval midagi lähemat teada.
Kirjandus
- "Kerge, Jaan Peepu p". Optantide isiklikud toimikud. Siberi Kontroll-Opteerimise Komisjon. Rahvusarhiiv, RA ERA.33.2.2102
- Helbe Merila-Lattik. "Eesti arstid 1940–1960". 2000. Lk 197
- Pekka Erelt. "Eesti arsti imeravim, mis võinuks aidata miljoneid" Eesti Ekspress, 1. aprill 2020
